Wengan - Stage One

11 päeva pärast Wulongi üleelamisi algas järgmine võistlustsükkel. Toimumispaigaks 9h bussisõidu kaugusel linn/piirkond Wengan ning seekord oli kavas 3 stage race.

Foto: korraldajate fotograaf

Kui enne Hiinasse tulekut oli veel ebaselge, kas võistluspausi ajaks tuleme tagasi Eestisse või jääme kohapeale, siis hoolimata soovist koduseid näha, otsustasime Rainiga jääda siiski paikseks. Lennupilet oli piisavalt soolane ning kuna korraldajate poolt oli kenasti logistika ja majutus organiseeritud ning võistlusrahvast ka piisavalt palju, et seltsis segasem oleks, siis polnud pikalt vaja mõelda. Arvi ja Sander sõitsid peale Wulongi koju ning Wengani võistlustsükliks liitusid meiega Timmo ja Joosep otse Kanadast.

Aeg kulus peaasjalikult taastumisele ja puhkamisele ning veidi ka kohaliku eluga tutvumisele. Kuna korraldajate poolt oli majutus, siis vastutasuks pidime osalema video shooting-l. Selleks viidi meil bussiga linnast välja, eriti suure silla juurde, sõitsime rattaga natuke edasi-tagasi, sõitsime järgmisesse kohta, tee peal pakuti kodust lõunat eriti rohke söögiga ning siis järgmise silla juures saime jälle edasi-tagasi kihutada. Lõpuks veel veidi jooksu võtteid ning võlg oligi tasutud :) Video ennast kahjuks ei õnnestunud näha ega tea ka, kus seda näidatakse, kui üldse.

See suur sild.

Videovõtte objekt.

Lõunapaus. Me ei söönud kõike seda riisi ära, isegi mitte poolt pada. Foto: Rain

Ükspäev kutsuti meid ka barbeque-le, kus üks kohalik pere pidas Mid-Autumn Festival-i. Jällegi väga sümpaatne ettevõtmine ja hea võimalus näha, kuidas ja mida kohalikud sellisel tähtpäeval teevad ning hotellitoale sai ka vaheldust :) Tegelikult olid kõik kohalikud väga sõbralikud ja abivalmid.

Rendid grill-box-i ja paned peo püsti!

Meie sõber lätlane Andris tööhoos, taamal sportlane Hamish.

Kõige selle juures aga segas minu taastusprogrammi Wulongi viimasel võistlusel kivist saadud jalahaav, mis oli hakanud punetama ning kergelt valutama. Pikk lugu lühidalt - kooriku all oli korralik mäda ning valu kiirgas jala lihasesse, mis ei lasknud hästi ka magada. Kohaliku ja kodumaise abivägedega (aitäh, Kerstin!) sain enam-vähem õiged määrded-kreemid peale ning tasapidi hakkas valu järgi andma ning mäda alt auk paljastuma. Paar päeva enne võistlust käisin ka koos teiste katkistega arstile näitamas ja sain kinnituse, et haav on juba päris hea ja võib toas/öösiti lahtiselt hoida. Tehtud nagu kästud, kuid hommikul oli koorik peal, mäda all ning ümbrus kergelt paistes :( Mis siis ikka, taas ravikava peale ning tuli parimat loota. Võistluspäeva hommikul oli ikka suht sama seis, kuid õnneks ei valutanud ega andnud muudmoodi tunda. Plaaster peale ja rajale!

Tegelikult ma suure hurraaga stardijoonele ei tormanud, sest huvitusin rohkem xtrailist ning kahe võistluse vahele jäi päris vähe aega ja mine tea, palju ma veel võistelda jõuan nii füüsiselt kui vaimselt ja nüüd lisaks ka see jala jama.

Esimene race oli järgmise kavaga:
- jooks 2,8km
- korvide kandmine 1km
- üle 3m seina ronimine
- ratas 32km
- jooks 0,5km
- laskumine 80m
- jooks 2,3km
- ratas 8,4km
- jooks 11,4km

Nagu eelpool mainitud, siis tiim oli 2 liikme võrra uuem, kuid mitte värskem; Joosep ja Timmo tulid Hiina otse võidukalt Kanada võistluselt ja nagu eelmiste tiimikaaslastega, siis puudus mul varasem kokkupuude nendega.

Kohustuslik tiimipilt peale tiimi check-in-i. Foto: korraldaja fotograaf

Stardist ikka suure hooga ja kuni rattani kulgesime Wegnani linnatänavatel. Reljeef alguses kergelt ülesmäge, ja minu üllatuseks tempo oli päris mõistlik. Olin küll kummis, aga Timmo väitel ei ole mõtet kohe ennast kinni tõmmata ja nii me liikusime päris okei kiirusega.

Stardisirge. Foto: korraldaja fotograaf

Korvide kandmine kujutas endast ühte puitlatti, mille mõlemas otsas rippus 10kg korv ja tiimi peale oli 2 sellist. Joosep vedas ühte komplekti, teist Rain-Timmo vahetasid, mina elasin lihtsalt kaasa.

Ekipaaž 1. Foto: korraldajatelt

Ekipaaž 2. Foto: korraldajatelt

Siis tuli 3m sein ette, kust esimena viskus üles Timmo, siis Rain, siis tiriti mind, lõpuks lendas Joosep ning kiire spurt vahetusalasse. Kokku alates startist 3,8km ja ~17min.

Me oleme juba ratta peal. Foto: korraldajatelt

Ratas oli ilus kuni majade vahelt keerasime mäe kallakul asuvatele aiamaade vahelisele teele, kus hakkas peale ronimine. Minu üllatuseks mind kummi ei võetudki, nii et väntasin ise nii tugevalt kui jõudsin. Ilmselgelt oli see poistest aeglasem tempo. Tegelikult oli antud rajalõik üsna ebameeldiv üldse vedamiseks, sest oli piisavalt kitsas rada ning kohati ka liiga võsane, mistõttu sai palju ka käe kõrval ratast lükatud. No ja loomulikult ikka tõusvas joones, kohati päris järsu nurgaga. Laskumised olid sama ebameeldivad. Õnneks kogu distants võsa vahel ei kulgenud ning mõne tõusu sain ka kummis sõita. Ühe kukkumise suutsin ka taas teha, kui Timmo vahetult minu ees veidi takerdus kivi taha ning ma ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Ma küll keerasin klippe päris palju "pehmemaks", aga reageerimiskiirus vedas alt. Jätkuvalt veretult, kuid kummalisel kombel sadul ja lenks olid viltu; jälle mõned tehnilised minutid. Kokku aeglased 32km ja ~2h.

Mõnikord harva oli ka asfaldtee. Foto: korraldaja fotograaf

Kohalikku rahvast ka pildile. Foto: korraldaja fotograaf

Muhe papi! Foto: korraldaja fotograaf

Kui vahetusalasse lõpuks jõudsime, siis oli seal ootamatult palju rahvast. Selgus, et laskumisega on mingid tehnilised probleemid ning aja kokkuhoiu mõttes peab ainult üks tiimiliige laskuma. Rain pani end valmis ja ootasime edasi. Möödus veel kümmekond minutit, kuni lõpuks teatati, et kogu jooks-laskumine-jooks jäetakse ära ning tiimid lastakse rajale vahepunkti tuldud aegade järgi. Meie saime oma pool tundi oodata.

Köied sassis? Foto: korraldaja fotograaf

Taaskord ratta selga ning jätkuvalt ei tahetud mulle väga tempot dikteerida :) Egas jalga oli juba ka treenitud ning tõusunurgad talutavad, ainult et tempo oli minulik. Kohe alguses üks tiim läks meist mööda (koos alustasime) ja rohkem vist õnneks mitte, sest olime juba üsna tagapool. Maastik oli pigem off-road ja terves ulatuses sõidetav. Kokku 8,3km ja 32min.

Rattaetapi lõpp. Foto: korraldaja fotograaf

Vahetusalas, ees ootab viimane etapp. Foto: korraldaja fotograaf

Viimase ala ajal hakkasid ka vedamismootorid täiskäigul tööle. Kõige pealt Joosep, aeg-ajalt sekundeeris Timmo ning mõne aja pärast lülitus Joosepi kõrvale Rain, kes tõstis ka tempot. Taaskord üllatusin, kui tõusul eesliin kõndima hakkas, samas oli see hea koht joogipudeli ringi saatmiseks.

Foto: korraldaja fotograaf

Võistkond, kes oli rattas meist möödunud, nemad saime üsna varsti kätte ja jäid ka kohe maha, edasi kulgesime uhkes üksinduses. Umbes 2-3km enne lõppu hakkasid uued punaseljad paistma, silm haaras 3 tiimi. Teadagi tuli tempot hoida kui mitte veel tõsta, sest koht vajas kõvasti parandamist. Rada oli asfaldil ja valdavalt allamäge. Minu jaoks oli tempo piiri peal ja kannatas minna küll, ainult parem põlv hakkas vahepeal valu tegema. Õnneks siiski hetkeliselt. Kaks tiimi saime kätte, kuid kolmanda jaoks oli lõpujoon liiga lähedal, jäime napilt hiljaks. Distantsiks 10,6km ja 49min.

Foto: korraldaja fotograaf

Võistlusrada läbi küla, nooled näitavad suunda. Foto: korraldaja fotograaf

Lõpp on lähedal, meie olime veel lähemal. Foto: korraldaja fotograaf

Lõpujoone ületus oli vägagi oodatud. Hoolimata lühikesest tööpäevast oli pingutus korralik ja võistlus väsitav. Kuna jõudsime lõppu samal ajal kui toimus kiiremate autasustamine, siis pikka lõõgastust ei saanud lubada, vaid tuli kribinal-krabinal kiirelt bussile tormata, et saaks varasema transpordiga hotelli. Kokku 54,41km ja 3h 44min ning tasuks 12. koht.

Raja profiil kella järgi:

Tulemused:

Stage One tulemused.

Koondtulemus pildis.